Möödunud aasta sündmused eesotsas kogu maailma tabanud viiruskriisiga tõestasid nii finantsasutustele, kaupmeestele kui ka tarbijatele, et digitaalsete kaubandus- ja makselahenduste tähtsus kaasaegses ühiskonnas kasvab tormilise tempoga. Kui 2020. aasta oli e-kaubanduse mõistes justkui oluline teerajaja, siis 2021. aasta toob endaga selles valdkonnas kaasa mitmeid märkimisväärseid edasiarendusi.
Mida tähtsamaks muutuvad inimeste igapäevaelus digitaalsed maksed ja e-kaubandus, seda vähem kasutatakse oma igapäevastes toimingutes sularaha. 2020. aasta World Payment Report aruande kohaselt on COVID-19 pandeemiapõhjustanud digitaalkanalite kasutamise märkimisväärse 53% kasvu, innustades jaekliente kaaluma uusi innovaatilisi makseviise.
Pandeemiaolukord ja ohutuskaalutlused suunasid inimesi senisest enam õppima kasutama ostlemiseks mobiilimakseid, e-rahakotte jt digitaalseid lahendusi. Kuna uudsed võimalused on lisaks ka kiired ja mugavad, siis isegi kui suudame viirusest sel aastal jagu saada, siis vaevalt sularahatehingute hulk enam oluliselt kasvama hakkab. Eurostati avaldatud statistika kohaselt on 72% eurooplastest soetanud 2020. aastal veebist kaupu või teenuseid erakasutuseks.
Üheks tarbija seisukohast erakordselt tähtsaks küsimuseks, mille igasugune digitaalne maksesüsteem tõstatab, on turvalisus. Inimeste andmed on nüüdisajal suuremas ohus kui kunagi varem: Google’i andmetel tõusis möödunud aastal pandeemia ajal andmepüügilehtede hulk 350% võrra. Positiivsest küljest toimus aga alanud aastal turvaliste maksete tagamise seisukohast väga ajakohane ja vajalik muutus: Euroopas muudeti kohustuslikuks uue 3D Secure 2.0 protokolli kasutamine. Uuenenud protokoll on eelmisest versioonist tunduvalt kasutajasõbralikum ning ühildub paremini nutiseadmete ja rakendusesiseste tehingutega, kuna vastavalt uutele nõuetele peavad kaardiväljastajate süsteemid olema võimelised toetama ka mobiilseid seadmeid.
Teine trend, mida uuel aastal näha võib, on erinevate uute innovaatiliste ja kasutajasõbralike makselahenduste arvu kasv. Traditsioonilised lahendused nagu pangalingiga maksed või arve saatmine ostja meiliaadressile ei kao küll kuhugi, kuid nendele hakkab järk-järgult lisanduma uusi. Üheks sääraseks võimaluseks on näiteks buy now, pay later tüüpi makseviis, mille oluliseks teerajajaks oli Rootsis tegutsev Klarna. Buy now, pay later lahendused lubavad ostjal võtta toote soetamiseks väiksemahulist, nullintressiga laenu. Sama teenus ja muudki sarnased – näiteks laenu asemel järelmaksul põhinevad – maksevõimalused on jõudnud juba ka Eestisse, kuna turul konkurentsivõimeline püsimiseks peavad toote- ning teenusepakkujad suutma pakkuda oma klientidele üha rohkem paindlikkust ja suuremat hulka valikuid.
Viimane oluline märksõna 2021. aasta võtmes on avatud pangandus. Lõpptarbijat puudutab see minimaalselt, kuid toote- ja teenusepakkujate jaoks on tegemist äärmiselt olulise muutusega. Avatud pangandus viitab avatud rakendustarkvara liideste kasutamisele, mis võimaldab kolmanda osapoole arendajatel finantseerimisasutuste ümber rakendusi ehitada. Esiteks lisab see kaupmeestele rohkem valikuid: turule on tulnud uusi pangalingi maksete „agregaatoreid“ ning suurem konkurents muudab ka olemasolevad valikuvõimalused paremaks. Samuti on pangad hakanud pakkuma koostöös finantstehnoloogiaettevõtetega (nagu ka EveryPay) kaardimakse ja pangalingi agregeeritud teenust, mis muudab kaupmeeste elu eriti mugavaks, kuna nüüd saavad nad kõik teenused ja lahendused kätte otse oma kodupangast. Lisaks on toote- ja teenusepakkujatel nüüd varasemast lihtsam meelitada ligi ka välismaiseid kliente, kellel üheski müüja poolt toetatud pangas kontot ei ole.
Avatud panganduse on võtnud hästi vastu nii kliendid kui kaupmehed: alates 2020. aasta augustist on EveryPay platvormi kaudu sooritatud Baltikumis juba üle kahe miljoni avatud panganduse tehingu.